Paide on Pärnust edukam

Võtsin ette Eesti suuremate linnade bilansid seisuga 30. november 2009.a. Kahjuks kõigil linnadel ei olnud veel detsembrikuu aruandeid jaanuari lõpuks avaldatud.
Hetke rahalise seisu parimaks näitajaks on käibevahendite ja lühiajaliste kohustuste võrdlemine.
Kui käibevahenditest lahutada lühiajalised kohustused ja tulemuseks on positiivne summa, on linna hetke rahaline seis hea. Vastupidisel juhul on olukord keeruline.
Kõige parem rahaline seis on Narval ja Rakverel. Esimesel neist on käibevahendeid 34 mln krooni rohkem kui lühiakalisi kohustusi, teisel on see number 19 mln krooni. Samuti saab kiita Keila, Jõgeva, Kuressaare, Põlva, Tartu ja Põltsamaa rahalisi seisusid.
Kõige halvemini läheb Pärnu linnavalitsusel, kellel on lühiajalisi kohustusi 83 mln krooni rohkem kui käibevahendeid. Meie linnal oli novembri lõpuks käibevahendeid 21 mln krooni vähem kui lühiajalisi kohustusi.
Tallinna linnavalitsusel on see number -81 mln krooni. Kuna Tallinna bilansimaht on 40 korda suurem kui Paidel, siis pole pealinna olukord veel katastroofiline.
Ka Kohtla-Järvel (-20 mln krooni), Viljandil (-12 mln krooni), Valgal (-5 mln krooni) ja Haapsalul (-4 mln krooni) on käibevahendeid vähem kui lühiajalisi kohustusi.