Paide linnapea
Pr. Kersti Sararpuu
08.03.2010

Arupäring

Paide Linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon esitas käesoleva aasta 2.
veebruaril Paide linnapea Kersti Sarapuule ja abilinnapea Kaido Ivaskile
arupäringu, milles soovisime, et tooksite välja Paide Linnavalitsuse
maksmata arvete nimistu seisuga 31.12.2009.a.
11.02.2010.a. andsite meile vastuse, millest selgus, et maksmist ootavate
arvete maksmata osa summa (bilansis “võlad tarnijatele”) kokku oli 11 273
968, 61 EEK.
2010. aasta veebruari viimasel nädalal Rahandusministeeriumi kodulehel
avaldatud Paide Linnavalitsuse 2009. aasta detsembrikuu bilansis on “võlad
tarnijatele” real summa 13 083 511, 95 EEK.
Järelikult jäeti enam kui 1,8 miljoni krooni eest tasumata arveid välja
toomata.

Eeltoodust tulenevalt palume vastata järgnevale:

Miks jäeti osa arveid Reformierakonna fraktsiooni arupäringu vastuses
esitamata?
Palume välja tuua nende maksmata arvete nimistu, mis on üles võetud 2009.
aasta detsembrikuu bilansis, kuid jäeti välja toomata eelmise arupäringu
vastuses.
Nimistus palume kajastada arve number, kuupäev, esitaja, summa, maksetähtaeg.
Juhul kui mõni nimistusse kuuluvatest arvetest oli seisuga 31.12.2009.a.
osaliselt tasutud, siis palume juurde märkida tasutud osa suurus ja
tasumise kuupäev(ad).
Kas Paide linnavolikogu koalitsiooni liikmed olid 2010. aasta eelarve
vastuvõtmise päeval teadlikud, et tegelikult oli Paide linnavalitsusel 1,8
mln krooni eest rohkem maksmata arveid kui opositsioonile esitati?
Milline summa on kajastatud aastalõpu jäägina Paide linna 2010. aasta
eelarves?
Milline summa on tegelikult Paide linna 2009. aasta aastalõpu jääk, kui
maha arvestada aasta lõpuks ülesse jäärnud 2009. aasta maksmata arved?
Kui suur oli Paide linnavalitsuse laenuprotsent 2010. aasta eelarve
vastuvõtmise päeval? Kui suurena oli arvestatud 2010. aasta omatulu,
millest see laenuprotsent on arvutatud?

Arupärimisele palume vastust kirjalikult ja suuliselt.

esitaja:
Paide Linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon

Möödunud  nädala reedel otsustas Järvamaa Arenduskeskus, et I-punkt ei koli Paide raekotta vaid hoopis endise lillepoe ruumidesse aadressil Keskväljak 8. Paide linna eelarvesse on tulude poole kirjutatud 1,6 mln krooni Ettevõtluse Arendamise sihtasutuselt raekoja renoveerimise kulude katteks. See raha jääb Paide linnal kahjuks saamata.
Veebruarikuises Reformierakonna arupäringu vastuses tõid linnapea Kersti Sarapuu ja abilinnapea Kaido Ivask  välja, et Paide linnal oli eelmise aasta viimaseks päevaks maksmata arveid summas 11,2 mln krooni.
Üks  nädal pärast 2010. aasta Paide eelarve vastuvõtmist avaldas Rahandusministeerium oma kodulehel, et tegelikult oli Paide Linnavalitsusel 13 mln krooni eest maksmata arveid. Seega on ilmnenud 1,8 mln krooni eest eelmise aasta kulutusi, mis tuleb selle aasta eelarvest kinni maksta.

Teisipäeval 2. märtsil toimus Sookure lasteaias lastevanemate ja linnavalitsuse liikmete kohtumine, mille eesmärgiks oli arutada võimalikku Paide lasteaedade ühendamist. Linnavalitsust esindasid linnapea Kersti Sarapuu ja abilinnapead Kaido Ivask ning Piret Sapp. Samuti oli kohal Paide linnavalitsuse haridus- ja kulturinõunik Edith Tänavots. Lastevanemate poolt olid kohal Sookure lasteaia rühmade lapsevanemad, sealhulgas hoolekogu liikmed.
Piret Sapp tutvustas plaani, mille kohaselt ühendatakse kolm Paide lasteaeda eesmärgiga kokku hoida juhtimiskulusid ja ühtlustada lasteaedade taset. Linnavalitsuse poolt heidetakse Sookure lasteaiale ette seda, et neil on olemas õmbleja ning käsitööjuhendaja. Kastani tänava PAIde lasteaial neid ametikohti pole.
Lasteaedade liitmisega loodab linnavalitsus 2010. aastal kokku hoida 170 000 krooni ja 2011. aastal 540 000 krooni.
Lapsevanemad ilmselgelt antud plaaniga rahul polnud. Kardetakse, et lasteaial kaob pärast ühendamist „oma nägu“. Plaani kohaselt jääb kolme lasteaia peale vaid 1 tervishoiutöötaja. Kas see on piisav mitmesaja lapse jaoks? Millises majas hakkaks töötama lasteaedade juhataja ja sekretär? Kes vastutab majas toimuva eest kui juhataja on teises majas? Jne.
Kaks tundi kestnud tulised vaidlused kompromissi ei toonud. Linnavalitsus jäi seisukohale, et ühendamine peab toimuma. Lapsevanemad on ühendamise vastu.
Tean, et viimastel nädalatel kogusid lapsevanemad Sookure lasteaias allkirju ühendlasteaia tekkimise vastu. Kuna minu laps puudus lasteaiast haiguse tõttu mitu nädalat, siis minu allkirja seal veel pole. Esimesel võimalusel annan ka oma allkirja Paide lasteaedade ühendamise vastu.

Kohal: P. Saldre, J. Anspal, M. Mikson, K. Kimmel, V. Ivanov, A. Tull, K. Klein, K. Ojamaa, M. Feśtśin, V. Kasak, A. Aasma, A. Jalak, A. Müürsepp, J.Kõljalg, J. Lehemets, V. Hange, T. Alt, A. Toomistu, A. Hiiemaa.

Linnavalitsuse esindajad: K. Sarapuu, P. Sapp, K. Ivask.

Linnapea Kersti Sarapuu vastas suuliselt Reformierakonna arupäringule.
Linnapea väitis, et Paide linna rahaasjad on kontorlli all. Paljud maksetähtaja ületanud arved on nüüdseks tasutud. Ta osutas tähelepanu sellele, et bilanss ja eelarve on erinevad asjad ning neid ei saa ühtses kontekstis kasutada, kuna bilansis on raamatupidamine tekkepõhine ja eelarves kassapõhine. Sellest lähtuvalt on detsembrikuu kuluarved (küte, elekter jne) kajastatud küll 31.12.09.a. seisuga, aga summad saavad tasutud 2010.a. eelarverahast.
Linnavolikogu kodukorra kohaselt tohib arupäringu esitanud fraktsiooni liikmed esitada 2 küsimust.
RE küsib: Miks ei avaldatud arupärimise vastuses “võlad tarnijatele” seisuga 31.12.09.a.?
Linnapea vastab: Bilanss jooksvalt muutub, kuna jätkuvalt tuleb välja uusi arveid, mida pole veel kajastatud. Samas võivad Paide Linnavalitsuse nõuded muutuda, kui arve saaja pole nõus esitatud summaga. Mõlemal juhul saavad muutused olla Paide jaoks kahjulikus suunas. Paide detsembrikuu bilanss avalikustatakse järgmisel nädalal. Audiitor alustab linnavalitsuses tööd märtsi keskpaigas.
RE küsib: Kas 2007. aastal ja 2008. aastal oli Paide Linnavalitsuse bilansis raamatupidamine tekkepõhine ja eelarves kassapõhine?
Linnapea vastab: Jah.
Seega käesoleva aasta kehva seisu bilansis ei tekita see fakt, et detsembrikuu kulu on kajastatud detsembri bilansis, aga summa on tasutud 2010. aasta eelarve rahadest. Sama asi oli ju ka näiteks 2007. ja 2008. aastal, mil detsembrikuu arved maksti järgmise aasta eelarve rahade eest.
RE küsib: Mis teade tuli maksehäireregistrist Paide Linnavalitsusele 10. veebruaril?
Linnapea ja abilinnapea Kaido Ivask vastavad: See arve oli tolleks hetkeks juba makstud.
Kõne all olev maksehäire on kajastatud Paide linna kodulehel sissetulevates kirjades. Sellega saab tutvuda siit: Maksehäire
Abilinnapea Kaido Ivask väidab, et tal pole linnapea jutule palju lisada, kuna rahaasjade eest vastutab Paides otseselt linnapea.
Ka koalitsiooni kuuluv Kurmet Ojamaa soovib esitada küsimuse, kuid volikogu esimees Ants Hiimeaa elimineerib selle viidates põhikorrale, mis lubab küsimusi esitada vaid erupärimise esitanud fraktsiooni liikmetel.

Enne 2010. aasta eelarve hääletamist teeb Reformierakonna fraktsiooni esimees Tarmo Alt eelarve parandusettepaneku, mille kohaselt soovib Reformierakond Paide kontserdimaja ettevalmistamise realt 220 000 krooni suunata lasteaedadele. Koheselt kokku kutsutud eelarve- ja majanduskomisjonis tuvastati, et kontserdimaja real olev raha on laenuraha, mida ei saa jooksva kulu reale panna. Seega ettepanek hääletusele ei jõudnud. Teema otsustati päevakorda võtta lisaeelarve koostamise juures.

Paide linna 2010. aasta eelarve poolt olid kõik kohal olnud koalitsioonipoliitikud. Opositsiooniline Reformierakonna fraktsioon loobus hääletamisel osalemast.
Meie loobumise põhjus oli ebakonkreetsus laenude tagasimaksmisel ja liigne optimism Pärnu tn 58 maja müümisel ja Turismiinfokeskuse kolimisel Paide raekotta.
Laenude restruktureerimiseks Paide linnal kokkulepped puuduvad. Praeguste lepingute kohaselt peab Paide 2010. aastal pankadele tagasi maksma 14 miljonit krooni, aga eelarves on arvestatud vaid 8 miljoni krooniga.
Pärnu tn 58 müügist on arvestatud 2,3 miljonit krooni. Maja soovib endale saada Põllumajandusministeerium, kuid minister Helir-Valdor Seeder on väitnud, et maja eest nad ei maksa sentigi, vaid on valmis selle vahetama Präämas oleva Vet. maja vastu.
Turismiinfokeskus (TIK) pole veel otsustanud, kas kolida Paide raekotta või mitte. Aga linna eelarvesse on juba plaanitud TIK’ilt tulevat 1,6 miljonit krooni investeeringu raha. TIK’ile pakuvad huvi ka Kuma Foto kõrval olevad endise lillepoe ruumid. See maja kuulub nüüd AS’ile Kuma.

Reformierakonna Paide piirkonna koosolekul 16.02.2010.a. valiti järgmiseks kaheks aastaks uus juhatus.
Juhatuse esimeheks valiti Janno Lehemets.
Juhatuse liikmeteks valiti Tarmo Alt, Roosi Mägi, Külliki Aasa ja Andres Müürsepp.
Reformierakonna fraktsiooni Paide Linnavolikogus juhib jätkuvalt opositsiooni suurim häältekoguja Tarmo Alt.

Paide linnapea Kersti Sarapuu ja abilinnapea Kaido Ivask andsid 11.02.2010.a. vastuse Reformierakonna fraktsiooni poolt esitatud arupärimisele.
Vaatamata konkreetsele küsimusele, jäeti arupärimise vastuses välja toomata “võlad tarnijatele” kogusumma seisuga 31.12.2009.a. Selle asemel toodi välja “võlad tarnijatele” seisuga 31.01.2010.a. Kuna Reformierakonna fraktsioon tahab välja selgitada Paide linna täpse rahalise seisu eelmise aasta lõpus, ei rahuldu me ebakorrektse vastusega, vaid loodame õiged andmed saada hiljemalt järgmiseks volikogu istungiks (18.02.10).
Linnajuhtide vastusest selgub, et 2009. aasta lõpus on Paide Linnavalitsusel tähtajaks tasumata arveid 2,27 miljoni krooni eest. Sellele lisanduvad tasumata arved, millel puuduvad maksetähtajad – summa kokku 1 miljon krooni.

Paide Linnavalitsuse vastust saab vaadata siit: Linnavalitsuse vastus Reformierakonnale

 Paide Linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon esitas 1. veebruaril Paide linnapeale Kersti Sarapuule ja abilinnapeale Kaido Ivaskile kui võimalikule tulevasele linnapeale arupärimise linna võlgade kohta.
Paide Linnavalitsuse 2009.a. novembrikuu bilansis on võlad tarnijatele real summa 18 145 401 EEK.  
RE fraktsioon küsib selgitust millises summas on Paide linn võlgu tarnijatele 31.12.2009. a. seisuga. 
Millistest arvetest see summa koosneb?
Nimistus palume kajastada arve number, kuupäev, esitaja, summa, maksetähtaeg.
Juhul kui mõni nimistusse kuuluvatest arvetest oli seisuga 31.12.2009.a. osaliselt tasutud, siis palume juurde märkida tasutud osa suurus ja tasumise kuupäev(ad).

Linnapea Kersti Sarapuu väitel on Paide Linnavalitsuse bilanss halb seetõttu, et raamatupidamises on ülesse võetud Paide vallitorni renoveerimise arved. Varade poolel pole nõuet finantseerija EAS’i vastu veel kajastatud. Kõnealuste arvete maksetähtaeg on 110 päeva.
RE fraktsiooni liikmed loodavad, et saadav vastus võimaldab realistlikult hinnata linna finantsseisu ja seeläbi luua ka paremad eeldused linna väljatoomiseks tekkinud raskest majandusseisust.

Kohal: P. Saldre, J. Anspal, M. Mikson, K. Kimmel, V. Ivanov, J. Viilup, A. Tull, K. Klein, K. Ojamaa, M. Feśtśin, V. Kasak, A. Aasma, A. Jalak, A. Müürsepp, V. Talviste, J. Lehemets, V. Hange, A. Toomistu, A. Hiiemaa.

Linnavalitsuse esindajad: K. Sarapuu, P. Sapp, K. Ivask.

Linnavolikogu otsustas:

Alandada Paide linnavolikogu aseesimehe Aivo Toomistu hüvitist 10% 4650 kroonile.

Alandada Paide linnavolikogu esimehe Ants Hiiemaa hüvitist 10% 9350 kroonile. 2009.a. vähendati esimehe ja aseesimehe huvitist 20%.

Vähendada Paide abilinnapeade Piret Sapi ja Kaido Ivaski palka 21400 kroonile kuus. Sapi palgale lisandub teenistusaastate eest 10% lisatasu ametipalgast ja Ivaski palgale lisandub 5% lisatasu ametipalgast.

Linnapea Kersti Sarapuu uueks ametipalgaks on 24800 krooni kuus. Sellele lisandub teenistusaastate eest lisatasu 5% ametipalgast.

Linnapea ja abilinnapeade isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise piirmääradeks pakuti välja linnapea puhul kuni 5000 krooni kuus ja abilinnapeadel kuni 4000 krooni kuus. Pärisin linnapealt hüvitiste senise kasutamise kohta. Kersti Sarapuu väitis, et 2009.a. võtsid abilinnapead (kumbki abilinnapea sai kuus 1333 krooni hüvitist) ja linnapea (hüvitis keskmiselt 1666 krooni kuus) vaid neljal kuul aastas maksimaalse hüvitise. Ülejäänud kuudel jäeti hüvitis välja võtmata. Jäädes lootma, et linnajuhid ka käesoleval aastal auto kompensatsioone mõistlikus ulatuses välja võtavad, toetasid otsust kõik kohal viibinud volinikud.

Otsustati Paide Linnavalitsuse hallatavate asutuste pedagoogide kehtinud palkade alammäärad viia 15% madalamaks. Palkade alandamise põhjus on Paide Linnavalitsuse palgafondi vähenemine 29%. Palgafondi olemasolul on asutuste juhtidel õigus kehtestada miinimumist kõrgemad palgamäärad.

Kinnitati Paide Linnavalitsuse teenistujate koosseis. Uues koosseisus on 37 ametikohta, millest täitmata on 5 ametikohta (avalike suhete nõunik, planeeringu- ja ehitusnõunik, keskkonnaspetsialist, energeetik, kultuuritööspetsialist) ja lapsepuhkusel on 6 ametnikku, kellele on asendajad määratud 4 juhul. Paide Linnavalitsuses töötab hetkel  31 ametnikku. Seoses palgafondi vähenemisega on alates 31.12.2009.a. koondatud 7 aemtikohta (siseaudiitor, koristaja, sihtasutuste finantsist, raamatupidaja, sotsiaalnõunik, sotsiaaltööspetsialist, linnavaraspetsialist). Sotsiaaltöökeskusesse lähevad üle lastekaitsespetsialist, koduhooldustööspetsialist ja kaks hooldustöötajat. Ühe koristaja töökoht viidi üle SA-sse Paide Haldus.

Paide Linnavolikogu keskkonnakomisjoni liikme kohalt vabastati Tarmo Alt ning tema asemele kinnitati Joosep Kõljalg. Joosep Kõljala asendusliige on Vello Talviste.

Paide Linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni liikme kohalt vabastati Üllar Vahtramäe ning tema asemele kinnitati Janno Lehemets. Janno Lehemetsa asendusliige on Andres Müürsepp.

Paide Linnavolikogu Sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni liikme Kai Kimmeli asendusliikmeks kinnitai Jaan Anspal ja Malle Virkoja asendusliikmeks kinnitati Ülo Paas.

Paide Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimehe kohalt astus tagasi Ingrid Alt. Sellest tulenevalt esitas Reformierakonna fraktsioon esimehe kandidaadiks Janno Lehemetsa. Teisi kandidaate ei esitatud. Kuna hea tava nõuab, et kandidaat ise taandab ennast hääletamiselt, siis jäi valimise hetkeks 14 valijat. Tulemus: 12 poolt ja 2 vastu.

Võtsin ette Eesti suuremate linnade bilansid seisuga 30. november 2009.a. Kahjuks kõigil linnadel ei olnud veel detsembrikuu aruandeid jaanuari lõpuks avaldatud.
Hetke rahalise seisu parimaks näitajaks on käibevahendite ja lühiajaliste kohustuste võrdlemine.
Kui käibevahenditest lahutada lühiajalised kohustused ja tulemuseks on positiivne summa, on linna hetke rahaline seis hea. Vastupidisel juhul on olukord keeruline.
Kõige parem rahaline seis on Narval ja Rakverel. Esimesel neist on käibevahendeid 34 mln krooni rohkem kui lühiakalisi kohustusi, teisel on see number 19 mln krooni. Samuti saab kiita Keila, Jõgeva, Kuressaare, Põlva, Tartu ja Põltsamaa rahalisi seisusid.
Kõige halvemini läheb Pärnu linnavalitsusel, kellel on lühiajalisi kohustusi 83 mln krooni rohkem kui käibevahendeid. Meie linnal oli novembri lõpuks käibevahendeid 21 mln krooni vähem kui lühiajalisi kohustusi.
Tallinna linnavalitsusel on see number -81 mln krooni. Kuna Tallinna bilansimaht on 40 korda suurem kui Paidel, siis pole pealinna olukord veel katastroofiline.
Ka Kohtla-Järvel (-20 mln krooni), Viljandil (-12 mln krooni), Valgal (-5 mln krooni) ja Haapsalul (-4 mln krooni) on käibevahendeid vähem kui lühiajalisi kohustusi.