Kuigi Rahandusministeerium prognoosib käesoleval aastal Eestile 4%-list majanduskasvu, pole see kevadeks veel Paidesse jõudnud.

Paide linna üksikisiku tulumaksu laekumine eurodes:

Esimese kolme kuuga laekus üksikisiku tulumaksu 8 039 € (125 783 EEK) vähem kui eelmise aasta samal perioodil.
2011. aasta Paide linna eelarves on üksikisiku tulumaksu laekumiseks prognoositud 3 802 743 €. Seega aasta esimese kolme kuuga on laekumine 24,08%.
2010. aastaga võrreldes on käesoleva aasta Paide linna eelarve prognoositud oluliselt täpsemalt. Aasta tagasi oli märtsi lõpuks üksikisiku tulumaksu laekumine vaid 22,07% prognoositust.

17. märtsil 2011.a. valis Paide Linnavolikogu uue linnapea.
Koalitsioon seadis linnapea kandidaadiks IRL’i kuuluva Kaido Ivaski ja opositsiooni kandidaat oli reformierakondlane Janno Lehemets. Ivask kogus 15 häält ja Lehemets 6 häält.

Minu kõne linnapeaks kandideerimisel:

Järgnevate aastate jooksul peab Paide viima lõpule Sookure lasteaia remonttööd, alustades tualettruumide kaasajastamisest. Paide Ühisgümnaasium tuleb soojustatada, soojasõlmed uuendada ning torustik välja vahetada. Hiljemalt kolme aasta pärast peab algama Paide Kultuurikeskuse rekonstrueerimine. Vaja on kindlasti korraldada eskpertidest, volinikest ja asjast huvitatutest ümarlaud teemal, kas Paide vajab kontserdimaja või multifunktsionaalset konverentsikeskust koos kontserdisaaliga.

Linnapeana soovin teha tihedat kööstööd allasutuste juhtidega. Eesmärgiga ühelt poolt anda igakülgset tuge ja teha koostööd linnavalitsusega ning teiselt poolt olla võimalikult palju kursis nende tegevustega ja tagada järelvaatajana entusiasm üha paremate töötulemuste saavutamiseks.

Linnavalitsuse töömeeskond peab olema ühtehoidev, sõbralik ja võtma eemärgiks, et kõigisse Paide linnakodanikesse suhtutaks täie lugupidamisega ning aidataks neid kõges, milleks linnavalitsus on kohustatud.

Käesoleval aastal lõpule viidav Ajakeskus Wittensteini projekt peab saama Kesk-Eesti turismiobjektiks nr 1. Lisaks kodumaistele turistidele peab meie vallitorn välisturistidele, kes tulevad näiteks Tartu, Rakvere või Pärnu SPA-desse, saama oma teekonnal vahepeatusena huvitavaks paaritunniseks ajaloorännakuks, mida hiljem koju minnes soovitatakse ka oma kaasmaalastele.

Teades ja tundes praeguse Paide Linnavolikogu liikmeid ning nähes nende eesmärgikindlust Paide linna juhtimisel ja arendamisel, olen veendunud, et Paidel saaks olla võimalikult minimaalselt politiseeritud linna juhtimine, mida hakatakse tegema erakondade üleselt, inimeste professionaalsusest lähtudes. Näen, et Paidele on kõige kasulikum linna juhtimisse kaasata oma valdkonna sptsialiste olenemata erakonnast ja maailmavaatest. Usun, et seda teed minnes, oleme tulevikus eeskujuks nii mõnelegi poliitilistes tõmbetuultes vaevlevatele omavalitsustele, kes ühel hetkel julgevad tunnistada, et nende linnale või vallale on kõige kasulikum loobuda poliitilisest kemplemisest ning viia häid mõtteid ellu kaine mõistuse ja asjatundlike inimestega. Sealjuures tuues eeskujuks Paide linna, mille näite toel öeldakse lause: „Aga Paides on see võimalik, miks meil ei peaks olema!?“.

Valimised on läbi ja tulemused teada.
Reformierakond jäi Järva- ja Viljandimaal napilt teiseks. Reformierakond kogus meie piirkonnas 11 102 ning Sotsiaaldemokraatlik erakond 11 219 häält.
Suur tänu kõigile, kes aitasid meie heale tulemusele kaasa. Isiklikult tänan kõiki neid, kes toetasid minu esmakordset kandideerimist Riigikokku. Kogusin 374 häält, millega olen väga rahul. Alustuseks sobib see väga hästi. Näiteks reformierakondlasest Viljandi linnapea Kalle Jents, kes neli aastat tagasi kogus Riigikogu valimistel 252 häält, kogus nüüd 1347 häält ja osutus otse häältega valituks.

Mõned faktid:

Jürgen Ligi kogus 5043 häält, aga isikumandaati sellega ei saanud.
Sven Mikser sai ainsana Järva- ja Viljandimaalt isikumandaadi – 7435 häält.
Peep Aru (896 häält) ja Tõnis Kõiv (961 häält) saavad Riigikokku kompensatsioonimandaadiga.
Kristjan Kõljalg sai kokku 492 häält ja Üllar Vahtramäe 410 häält.
Neli aastat tagasi kogusid Järvamaa reformikad Tõnis Kõiv (1926 häält) ja Üllar Vahtramäe (509 häält) kokku 2435 häält. Sel aastal said Tõnis, Kristjan, Üllar ja Janno kokku 2237 häält. Meelis Atonen viis neli aastat tagasi endaga kaasa 4687 häält, sel korral võttis Jürgen endale 5043 häält.

Minu jaoks olid olulised Paides kogutud hääled:
Mikser 925, Sarapuu 389, Jalak 329, Ligi 284, Feštšin 220, Kõiv 177, Lehemets 141, Eesmaa 129, Kõljalg 88, Vahtramäe 83, Seeder 70, Iva 64, Klein 53, Marrandi 50 …
Need on valimisjaoskonnas antud hääled. Kahjuks seekord e hääli piirkonade kaupa välja ei toodud.

Veelkord tuhat tänu kõigile valijatele ning jõudu kõigile valitutele!

Kuigi juba esimesel SA Ajakeskus Wittenstein nõukogu koosolekul lepiti kokku, et nõukogu tööd kommenteerib nõukogu esimees Ants Hiiemaa, olen siiski sunnitud operatiivselt andma omapoolse kommentaari seoses tänase pressiteatega, kus öeldakse, et Piret Sapp on Ajakeskuse uus juht.
Esmaspäeva hommikul saabus Ants Hiiemaalt minu postkasti e-mail, kus on kirjas, et Ajakeskuse nõukogu valis üksmeelselt uueks juhatuse liikmeks Piret Sapi. Loetud sekundid pärast meili lugemist hakkasin saama telefonikõnesid küsimusega, kas Sapi vastaskandidaat polnud piisavalt tugev, et saada mõnegi nõukogu liikme hääl. Pidin piinlikkusega tunnistama, et mingit hääletamist pole nõukogus läbi viidud ja nõukogu esimehe poolt saadetud pressiteade ei tugine ühelegi juriidilist jõudu omavale dokumendile ja on välja saadetud nõukogu kooskõlastuseta.
Ajakeskuse juhatuse liikme kohale kandideeris kuus inimest, kellest neli ei vastanud nõukogu poolt ette seatud tingimustele. Kaks kandidaati, kellest üks on keskastmejuht rahvusvahelises turismifirmas ning teine endine abilinnapea,  kutsuti vestlusvooru. Esimese palgasoov oli 1000 € kuus (Tallinnas makstakse sellist palka turismivaldkonna juhtivatele töötajatele) ning teisel 1280 € kuus. Esimese kandidaadi plussideks on tutvused, turu tundmine ning töökogemus turismivaldkonnas ja vähemalt kuue võõrkeele oskus suhtlustasandil. Teise kandidaadi trumpideks on töökogemus kohalikus omavalitsuses ning kohalike tingimuste tundmine.
Nõukogu koosolekul jäi kõlama seisukoht, et juhatuse liikme kuupalk peaks olema 1000 €, millele võivad tulevikus heade töötulemuste eest lisanduda tulemustasud. Nõukogu liikmed andsid esimehele ülesandeks pidada teise kandidaadiga läbirääkimisi palganõudmise vähendamiseks 1000 €-le. Vastasel korral poleks ta palgasoov konkurentsivõimeline ebamäärase palgafoni juures. Lepiti kokku, et järgmine koosolek peetakse e-maili teel.
Kuna teine kandidaat oli valmis oma palgasoovi vähendama 1000 €-le, siis arvas nõukogu esimees, et nõukogu liikmed on teise kandidaadi poolt ja saatis veebruarikuu viimasel päeval meediale pressiteate Ajakeskuse uue juhi väljakuulutamise kohta.
Kõnelesin täna telefoni teel mitmel korral Ants Hiiemaaga seoses tekkinud segadusega. Saatuslikuks sai e-maili teel peetud koosolek, mille vahendusel on inimestel teineteisele raskem oma meelsust ja seisukohti väljendada kui tavapärasel viisil peetud koosolekutel.
Vaatamata välja antud pressiteatele pole SA-l Ajakeskus Wittenstein uut juhatuse liiget. Sellest olukorrast väljumiseks peab nõukogu taas kogunema ja viima läbi hääletuse kahe „sõelale“ jäänud kandidaadi vahel. Kandidaat, kes saab rohkem hääli, asub Ajakeskuse juhi ametisse.

Lugupidamisega,
Janno Lehemets
SA Ajakeskus Wittenstein nõukogu liige

Paide Linnavolikogu revisjonikomisjon koosseisus Mihhail Feštšin, Jaan Anspal ja Janno Lehemets viisid 2010. aastal läbi viis kontrollreidi Paide Linnavalitsuses, Paide Gümnaasiumis ja SA Paide Haldus.
Esmalt kontrollis revisjonikomisjon Paide linnavalitsuse töötajatele ning linna hallatavate asutuste juhtidele isiklike sõiduautode ametisõitudeks kasutamise kulude ja mobiiltelefonide kulude hüvitamist 2009. aastal. Rahaliseks piirmääraks teenistujatele oli kuni 2000 krooni kuus ja lähetusel viibimisel on piirmäär läbisõidu ühe kilomeetri kohta 4 krooni. Revisjonikomisjon tuvastas, et linnvalitsus on teinud väljamakseid linnapea käskkirjaga kehtestatud limiitide piires. Paide  Linnavolikogu kehtestas määrusega 2009. aastal linnapeale sõiduki kompensatsiooniks 5000 krooni kalendrikuus ja abilinnapeadele 4000 krooni kalendrikuus. Revisjonikomisjon tuvastas, et piirmäärasid pole ületatud.
Komisjon tõi välja asjaolu, et kontrollitud perioodil on töötajate sõidupäevikud täidetud erinevalt. Mõnel töötajal on detailideni välja toodud sõidu eesmärk ja kellaaeg, samas mitmetel töötajatel on informatsioon sõitude kohta minimaalne. Alates 2010. aastast seda probleemi enam pole, sest kõigil autokompensatsiooni saavatel töötajatel tuleb täita ühesugune blankett.
Mobiiltelefonide kulud olid samuti hüvitatud ettemääratud limiitide piirides.
Järgmisena kontrollis revisjonikomisjon Paide linna 2009. aasta eelarve reservfondi kasutamist. Selgus, et reservfondist kasutati 584 712 krooni. Raha eraldamise aluseks on võetud taotlused, mis sisaldavad taotleja andmeid ning raha kasutamise eesmärki ja perioodi. Revisjonikomisjon on arvamusel, et 2009. aasta reservfondi on kasutatud sihipäraselt.
Augustikuu lõpus kontrollisime Paide linnaga seotud mittetulundusliku tegevuse  toetamist 2009. aastal. 2,46 miljonit krooni eraldati taotluste alusel järgmistesse valdkondadesse: elamumajanduse arendamine, linnavalitsuse seltsitegevus, linnavalitsuse vaba aja üritused, spordikoolid ja miljööalade arendamine. Dokumentatsioon oli korrektne ning revisjonikomisjonil pretensioonid puudusid.
2010. aasta viimased revisjonid viis komisjon läbi Paide Gümnaasiumis ja SA-s Paide Haldus. Paide Gümnaasiumis tuvastasime, et 2009. aasta aastainventuur on läbi viidud seaduspäraselt ning Paide Halduses tõdesime, et tänu ühishangetele on Paide Linnavalitsus aastas kokku hoidnud kümneid tuhandeid kroone.
2011. aasta revisjonikomisjoni tööplaani koostame veebruaris ning revisjonidega saame alustada märtsikuust.

Janno Lehemets
Paide Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees
(artikkel avaldatakse veebruarikuu Paide Linnalehes)

Kandideerin esmakordselt Riigikokku. Võtan väljakutset täie tõsidusega ning olen alates märtsikuust valmis tegema tööd Eesti parlamendis.
Ettevõtjana puutun igapäevaselt kokku majandusega. Selle valdkonnaga soovin süvitsi tegelema hakata ka Riigikogu liikmena.
Põlise järvakana luban seista selle eest, et meie maakond saaks võimalikult palju investeeringuid, mis tooksid siia uusi töökohti.

Reformierakonna programm 2011. aasta Riigikogu valimisteks.

Majandus
Energeetika
Haridus
Transport
Pere ja rahvastik
Tööturu- ja sotsiaalpoliitika
Tervis
Välispoliitika
Julgeoleku- ja kaitsepoliitika
IT-poliitika
Rahvusvähemused
Riiklus
Keelepoliitika
Turvalisus
Keskkonnapoliitika
Kultuur
Sport

Teisipäeval 25. jaanuaril toimus esimene Kellaviietee Kabalas. Reformierakonna kandidaatidega oli kohtuma tulnud inimesed vanuses 5 kuni 70 eluaastat. Põhilised jututeemad olid madalad palgad ja töökohtade puudus. Samas arutleti pensionisüsteemi ja haigena tööl käimise üle.